Igalt, kes alustab tööd Taani ehitusplatsil (byggeplads) – olgu töötaja, alltöövõtja või välismaalt lähetatud töötaja –, oodatakse, et ta tuleb kohale õigete isikukaitsevahenditega, taani keeles personlige værnemidler. Õiguslik alus on Taani töökeskkonnaameti (Arbejdstilsynet) 15. detsembri 2010. aasta määrus nr 1706 isikukaitsevahendite kasutamise kohta (Bekendtgørelse om brug af personlige værnemidler, muudetud 2013., 2022. ja 2024. aastal). Lisaks sellele paneb konkreetse miinimumi paika peatöövõtja ehitusplatsi kord, mis on tavaliselt seadusest rangem. See juhend loetleb, mida tavaliselt nõutakse ja millist ELi standardi märgistust otsida.
Mida Taani reeglid ütlevad
Isikukaitsevahendid on viimane kaitseliin: riskid tuleb esmalt kõrvaldada kollektiivsete meetmetega. Kui tööd ei saa muul viisil täiesti ohutult teha, võib seda teha ainult isikukaitsevahenditega (§3). Tööandja peab:
- andma isikukaitsevahendid (§6) ja maksma nende ostmise, hoolduse ja puhastamise eest – varustus jääb tööandja omandisse;
- tagama, et neid kasutatakse töö algusest kuni lõpuni (§4);
- tähistama alad, kus isikukaitsevahendid on nõutud (§9).
Töötajad peavad kasutama neile antud isikukaitsevahendeid (§12). Kõik isikukaitsevahendid peavad olema CE-märgisega vastavalt määrusele (EL) 2016/425 ja kasutusjuhend peab olema taani keeles.
Minimaalne varustus Taani ehitusplatsil
| Ese |
Tavaline nõue |
Standard |
| Kaitsekiiver (sikkerhedshjelm) |
Ehitusplatsidel eeldatav; suured peatöövõtjad nõuavad seda kõigilt platsil viibijatelt |
EN 397 |
| Helkurriided (synlighedsbeklædning) |
Enamik peatöövõtjaid nõuab vähemalt 2. klassi |
EN ISO 20471 |
| Turvajalatsid (sikkerhedssko) |
Ninakapp ja läbitorkekindel tald: S3, S5 või S1P |
EN ISO 20345 |
| Silmakaitse |
Tolmu, lendavate osakeste ja pritsmete vastu; suured peatöövõtjad, nt NCC, nõuavad seda kõigilt |
EN 166 |
| Töökindad |
Tööle sobivad, nt lõikekindlad plekitööks |
EN 388 |
| Kuulmiskaitse |
Suure müra korral, vastavalt riskianalüüsile |
EN 352 |
| Hingamiskaitse |
Tolmuseks tööks õige filtriga, vastavalt riskianalüüsile |
EN 149 |
Kaitsekiiver: sikkerhedshjelm ehitusplatsil
Arbejdstilsynet on keeldunud taotlustest vabastada ehitusplatse kiivrikandmise kohustusest ning suured peatöövõtjad – näiteks NCC alates 2015. aastast – nõuavad oma ehitusplatsidel kõigilt kiivrit ja kaitseprille. Vali EN 397 tööstuskiiver ning arvesta, et kõrgustes ja tõstukitel töötades eeldatakse praktikas kinnitatud lõuarihma. Talvel kasuta paksu mütsi asemel õhukest kiivrivooderit. Lähemalt loe meie juhendist EN 397 vs EN 12492 kiivrid.
Turvajalatsid: sikkerhedssko krav
Arbejdstilsyneti ehitusjuhend („Beskyt jer med personlige værnemidler“) ütleb, et turvajalatsid on vajalikud, kui jalale võivad kukkuda esemed, ning neil peab olema läbitorkekindel tald, kui on oht astuda teravatele esemetele. Ehitusplatsil on mõlemad riskid peaaegu alati olemas, seega eeldab enamik peatöövõtjaid S3 jalatseid (S1P/S1PS ainult kuivaks sisetööks, kui ehitusplatsi reeglid seda lubavad). Vaata S1P vs S3 vs S3S.
Helkurriided: synlighedsbeklædning klasse 2
Määrus ei nimeta ühte kindlat helkurklassi; klass tuleneb ehitusplatsi riskianalüüsist ja peatöövõtja reeglitest. Seal, kus liiguvad sõidukid ja masinad, on tavaline miinimum EN ISO 20471 2. klass. 2. klass tähendab vähemalt 0,50 m² fluorestseeruvat ja 0,13 m² helkurmaterjali; 3. klass 0,80 m² ja 0,20 m². 2. klassi jope ja 2. klassi püksid võivad olla koos sertifitseeritud 3. klassina, kui tootja on seda märkinud. Raudteetööd on eraldi teema: Banedanmarkil on oma reeglid helkurriietuse (reflekstøj), turvajalatsite ja kiivrite kohta. Üksikasjad leiad artiklist helkurklassid selgitatult.
Riiklikku ehitusplatsi ID-kaarti ei ole
Erinevalt Rootsist (ID06), Norrast (HMS-kort) või Soomest (maksunumbriga fotoga ID-kaart) ei ole Taanis riiklikku ehitusplatsi ID-kaarti. Mõned peatöövõtjad kasutavad oma pääsukaarte või registreerimist, seega küsi enne esimest päeva, mida ehitusplats nõuab.
Kes varustuse eest maksab?
Tööandja annab töötajatele vajalikud isikukaitsevahendid ja maksab nende eest (§6), samuti nende hoolduse ja puhastamise eest. Füüsilisest isikust ettevõtjad ja väikesed alltöövõtjad ostavad varustuse ise – seetõttu tellivad paljud brigaadid enne projekti algust igale töötajale täiskomplekti. Brigaadidele ostvad ettevõtted saavad lugeda 0% käibemaksust pöördmaksustamisega.
Tavalised vead ehitusplatsi väravas
-
S1 S3 asemel. S1 jalatsitel puudub läbitorkekindel tald, mida Arbejdstilsyneti juhend nõuab seal, kus vedeleb teravaid esemeid.
-
Helkur ainult vestil (refleksvest). Helkurvest tumeda talvejope peal ei rahulda alati peatöövõtjaid, kes ootavad helkurvälisriietust.
-
Puudub taanikeelne kasutusjuhend. Isikukaitsevahendid peavad olema CE-märgisega ja taanikeelse juhendiga.
-
Vana kiiver. Kiivrid vananevad UV-valguse mõjul. Kontrolli valmistamiskuupäeva ja tootja määratud vahetusintervalli.
-
Eeldus, et „ID-kaarti pole“ tähendab vaba pääsu. Peatöövõtjad võivad siiski nõuda oma pääsukaarti või registreerimist.
Reeglid teistes Põhjamaades
Töötad üle piiri? Võrdle isikukaitsevahendeid Soome ehitusplatsidel, Rootsi ehitusplatsidel ja Norra ehitusplatsidel või vaata kõiki nelja kõrvuti artiklis Põhjamaade ehitusplatside isikukaitsevahendite reeglid võrdluses.
Pane varustus kokku
Vaata kaitsekiivreid, helkurriideid, S3 turvajalatseid, kaitseprille ja töökindaid või kasuta valmis tööriiete komplekte, et tellida igale töötajale täiskomplekt. Märgistuste tähendust selgitab artikkel ELi tööriiete standardid selgitatult.
See juhend on üldine teave, mitte õigusnõuanne. Kontrolli enne esimest tööpäeva ehitusplatsil alati peatöövõtja ehitusplatsi reegleid.
