Isikukaitsevahendid ehitusplatsil on iga ehitaja tööpäeva loomulik osa. Kes peab need andma, kuidas neid valida ja kes kontrollib, et neid ka päriselt kasutatakse, on kirjas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS), isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korras ning ehituse tööohutusnõudeid käsitlevas määruses nr 377. Selles juhendis võtame reeglid lühidalt kokku, vaatame, mida Tööinspektsioon 2026. aasta juulis ehitusplatsidel leidis, ja anname praktilise kontrollnimekirja.
Millised reeglid kehtivad isikukaitsevahenditele ehitusel
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS)
Isikukaitsevahendid tulevad mängu siis, kui ohtu ei õnnestu vältida kollektiivsete kaitsevahendite või töökorraldusega. Sel juhul annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Töötajal on õigus nõuda, et tööandja tagaks nii kollektiivsed kui ka isikukaitsevahendid, ning tööandja korraldab väljaõppe nende kasutamiseks.
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
Vabariigi Valitsuse määrus „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ kehtib kõigile tegevustele, mis kuuluvad TTOS-i alla. Olulisim:
- Isikukaitsevahendeid valides arvestab tööandja töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekutega.
- Kaitsevahend peab vastama konkreetsele kaitsevajadusele, sobima kasutajale ja töötingimustele ning olema töökorras.
- Tööandja juhendab töötajaid – vajaduse korral ka praktilise näitamisega – ja kontrollib ohtlike tööde ajal, et kaitsevahendeid kasutatakse.
- Määruse lisas on toodud näited, millal kaitsevahendit vaja on, näiteks kaitsekiiver tellingutel ja kõrgustes töötades, kraanade ja tõstukite läheduses ning hoonete ehitusel.
Määrus nr 377: töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ sätestab ehitusplatsi reeglid. Ühisel ehitusplatsil korraldab tööohutust töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ning enne tööde algust koostatakse tööohutuse plaan. Just tööohutuse plaani kirjutatakse tavaliselt ka see, milliseid isikukaitsevahendeid objektil kanda tuleb.
Lisaks tööohutusele on Eesti ehitusplatsidel ka elektrooniline kohalolu registreerimine, mis on seotud Maksu- ja Tolliametiga.
Mida Tööinspektsioon 2026. aasta juulis leidis
2026. aasta juulis tegi Tööinspektsioon ehitusplatsidel sihtkontrolli, mis hõlmas 761 töötajat. Peamised tulemused:
| Mida kontrolliti | Tulemus |
|---|
| Kiiver vastab kaitsevajadusele | Ei vastanud 22 objektil 66-st (33,33%) |
| Turvajalanõude nõue | Täidetud 80 objektil 82-st |
| Töö kõrgustes | Turvarakmed polnud korralikult kinnitatud; kõrgustes ei kasutatud rakmeid ega kiivrit |
Järeldus oli selge: tööohutuse plaani kirja pandud nõuetest ei piisa – koordinaator peab objektil kontrollima, et kaitsevahendeid ka tegelikult kasutatakse. Jalanõudega on enamasti kõik korras, kuid kiivrite ja kukkumiskaitsega jääb puudu kõige sagedamini – ja just need kaitsevad kõige raskemate vigastuste eest.
Kontrollnimekiri: isikukaitsevahendid ehitusplatsil
Kasuta seda nimekirja lähtepunktina ja võrdle oma objekti tööohutuse plaani ning tööandja riskianalüüsiga. Märgistused on need, mida näed ELis müüdavatel kaitsevahenditel.
- Kaitsekiiver – vali konkreetse töö järgi, sest kaitsevajadusele mittevastav kiiver oli kontrolli kõige sagedasem puudus. Tavaline ehituskiiver on katsetatud standardi EN 397 järgi; kõrgustööde kohta loe juhendit EN 397 vs EN 12492. Vaata kaitsekiivreid.
- Turvajalatsid – ninaku ja läbitorkekindla tallaga, ehitusel näiteks S3. Loe S1P, S3 või S3S ja vaata turvajalatseid.
- Helkurriided ja helkurvest – EN ISO 20471; ülakehal vähemalt klass 2 on levinud objekti nõue, tee- ja raudteeliikluse lähedal nõutakse sageli klassi 3. Vaata helkurriiete klasse, helkurriideid ja helkurveste.
- Töökindad – vastavalt tööle (lõiked, hõõrdumine, külm). Kaitsetaseme näitab EN 388 märgistus: EN 388 selgitus. Vaata töökindaid.
- Kaitseprillid – EN 166, alati kui töö tekitab tolmu, laaste või pritsmeid. Vaata kaitseprille.
- Kukkumiskaitse – rakmed kaitsevad ainult siis, kui need on korralikult kinnitatud; see oli juulikuu kontrolli üks peamisi leide. Vaata kukkumiskaitset.
- Tööriided – vastupidavad tööjoped ja pikad tööpüksid vastavalt aastaajale.
Näide: suure peatöövõtja objekti reeglid
Peatöövõtjad seavad sageli seadusest rangemad miinimumnõuded. Näiteks NCC objektireeglid Soomes (objektil ka eestikeelse sildina) nõuavad:
- turvajalanõud S3, S5 või S1+P;
- ülakehal helkurriietust vähemalt EN ISO 20471 klass 2, tee- ja raudteealadel klass 3;
- EN 397 kiivrit koos lõuarihmaga;
- EN 166 silmakaitset vastavalt tööle;
- kuulmiskaitset, kui müra ületab 85 dB;
- nähtaval kantavat Valtti-kaarti ja pikki tööpükse;
- tolmustes etappides FFP3/P3 hingamiskaitset.
Töötad Soome ehitusplatsil?
Paljud Eesti ehitajad töötavad Soomes. Seal ei tohi ehitaja tööd alustada enne, kui ta on kantud Soome maksunumbriregistrisse (veronumerorekisteri); Eesti ehitustöölised saavad Soome maksunumbri (veronumero) kätte ka Tallinnas. Enamikul Soome objektidel peab nähtaval olema Valttikortti, millel on nimi, foto, tööandja ja maksunumber. Täieliku varustuse nimekirja leiad juhendist kohustuslikud isikukaitsevahendid Soome ehitusplatsidel.
Varusta kogu brigaad korraga
Enne uue objekti algust tasub panna igale töötajale kokku ühesugune põhivarustus: kiiver, helkurriietusest pealmine kiht, turvajalanõud, kindad ja prillid. Meie valmis komplektid aitavad tellida igale töötajale tervikliku töövarustuse õigetes suurustes.
Üldine teave, mitte õigusnõuanne. Kontrolli kehtivat õigust ja oma ehitusplatsi tööohutuse plaani.
